Vincent

Vincent - 28. mai, 2004
Linnateater (Hobuveski)
Lavastaja: Ain Prosa
 
Mängivad: Alo Kõrve, Epp Eespäev, Hele Kõre, Evelin Pang, Andero Ermel
 
Ma suutsin pidevalt ära unustada, et "Vincenti" vaatama lähen, nii et iga paari päeva tagant pidi keegi mulle meenutama, et ma reedel vaba pole, vaid teatrisse lähen. Viimane meenutus oli vist neljapäeval kui Ellie mulle kaebas, et ta ei saa etenduse kohta kuskilt lugeda, kuna selle esietendus 27ndal on. Ma polnud temast ka väga vaimustuses, kuna pole van Gogh'ist kunagi väga hästi arvanud. Praegusel hetkel ei oska ma isegi öelda, miks see nii oli, kuna tahaks väga uuesti Amsterdami minna ja mõnda tema pilti näha. Etenduse kõige nähtavam mõju oligi ilmselt see, et järgmisel päeval tuhnisin ema juures kunstiraamatutes ja üritasin van Gogh'ist rohkem teada saada.

Aga etendusest... see oli äärmiselt hea. Esimene vaatus oli humoorikas - rõhutatud oli nii Vincenti jumalakartlikku ja korralikku tausta kui tema erinevust korralikest inglastest. Ilmselt oli tema veidrust meelega rõhutatud, et selgitada, miks ta kunagi korralike inglaste hulka ei sobinud ja samas erakust perenaisele nii atraktiivne oli. Vincenti arutu vaimustus peretütrest ja tema ignorantsus inimeste "madalama" külje suhtes avavad karakterit rohkem ja selgitavad põhjuseid, mis ajendavad Vincenti asuma "teekonnale, mis lõpeb kokkuvarisemise, surma ning igavese surematusega".

Teises vaatuses oli selge, et teekond on pihta hakanud. Vincenti naiivsus ja positiivsus oli kadunud, selle asemel oli tulnud ekstsentrilisus nii et tema kohta tuntud faktide pildile lisamine (äralõigatud kõrv) ei tundunud enam kummalise ja sobimatuna. Teise vaatuse puhul tundsin ma eriti teravalt, et ma ei tea van Gogh'st nii palju kui teadma peaks - seda vaadates oli selline tunne, et paljud laused ning kogu tegevus viitab millelegi tulevasele ja selle taipamiseks peaks ma teadma midagi ka Vincenti hilisemast eluloost.

Koomiline vahepala oli Evelin Pange poolt mängitud Vincenti õde (Anna? tõesti ei mäleta), kelle kaootiline tegevus tõesti naerma ajas. Ta meenutas mulle väga ühte mu kursakaaslast ja kui ma järgmisel päeval MSNi sisse logisin, tuli välja, et ma polnud ainus. Ta kasutajanimi oli "Vincenti õde". Kummaline oli see, et too õde polnud mitte ainult välimuselt mu kursakaaslasega sarnane, vaid ka tema käitumine oli üsna samasugune. Nii et kui te vaatasite etendust mõttega, et selliseid tüdrukuid päriselt ju olemas pole, siis - tegelikult on küll. Vähemalt üks kindlasti!