Et keegi mind valvaks
Et keegi mind valvaks - 8. mai, 2004
Linnateater (Köismäe torn)
Lavastaja: Eva Klemets
Mängivad: Rain Simmul, Argo Aadli, Indrek Sammul.
"Et keegi mind valvaks" oleks mul peaaegu vaatamata jäänud. Sain alles paar päeva enne etendust teada, et ema on sellele piletid hankinud ja et mina olen ka oodatud. Kõigele lisaks olin veel skeptiline ka, kuna kaugest lapsepõlvest on meelde jäänud arvamus, et etendused on seda igavamad, mida vähem inimesi seal esineb. Ja antud etenduses oli ju ainult kolm näitlejat.
Nüüd ei kahetse seda küll eriti, et laupäevasel päeval teatrisse läksin, kahju on ainult sellest, et seda juttu kohe pärast etenduse nägemist ei kirjutanud - tulemus oleks kindlasti hoopis teine olnud. Ma ei mäleta teist etendust, mis oleks mind nii põhjalikult läbi raputanud. Ühel hetkel naersin laval toimuva peale ja järgmisel tekitas sealne sellise masenduse ning abituse, et peaaegu kahetsesin teatrisseminekut. Aga kõigepealt natuke sisust:
[Sisukirjeldus]
Etenduse alguses on Liibanoni vanglas kaks meest: Adam - ameeriklasest arst (R. Simmul) ja Edward - iirlasest ajakirjanik (I. Sammul). Nad saavad omavahel läbi, toetavad üksteist, räägivad kodust ja oma unistustest. Tundub, et põhjuseta vanglas olemine ei ole nende jaoks eriline probleem. Isegi fakt, et vangivalvurid nendega ka peldikus kaasas käivad, ei tekita suurt probleemi. Mingil ajahetkel liitub nendega Michael - inglasest õpetaja (A. Aadli), kes võeti kinni kui ta turule pirnikoogi jaoks pirne hankima läks. Michael on neist ilmselgelt kõige nõrgem isiksus ja ei suuda seega Adami-Edwardi lõõpimisega kaasa minna.
Veidi aja pärast hakkab tunduma, et vangla on Adamist jagu saamas. Ta on masenduses, ei maga öösiti. Ühel hetkel tunnistab ta, et vangivalvurid vägistavad teda regulaarselt. See moment märgib etenduse tooni muutumist, eelnevalt kultiveeritud bravaado ja peaaegu hüsteeriline lõbusus kaovad. Asemele tuleb hirm oma elu ja mõistuse pärast. Minu jaoks oli meeldejääv stseen, kus iga mees istus oma nišis - Edward ja Michael ühtepidi, Adam teistpidi.
Adam on surnud! Tema surm tuli eriti raskelt Edwardile, kes ütleb, et Adami olemasolu oli ainuke, mis hoidis teda alla andmast. Michael, kes enne kunagi teistega samal tasemel ei olnud, peab Edwardi taas elu vastu huvi tundma panema. See ka õnnestub, kuid iirlane, kes kogu etenduse jooksul on tundunud tugevaima karakterina, hakkab selgelt murenema. Varsti saabubki hetk, kus ta tunnistab, et vangla on temast jagu saanud.
Edward paneb ennast riidesse, kuna ta on vabaks lastud. Kogu oma jõu tagasi saanud, pöörab ta lõpuks ometi tähelepanu Michaelile ning tunnistab, et tegelikult oli tema neist kolmest kõige tugevam isiksus.
[Sisukirjelduse lõpp]
Mulle tundub, et aeg, millal ma seda etendust vaatama läksin, tegi kogu selle kogemuse veelgi hingelähedasemaks. Samal nädalal puhkes skandaal selle ümber, kuidas USA sõjaväelased Iraagis vange piinavad. "Et keegi mind valvaks" räägib samast teemast: vanglast, sellest, mida see teeb vangidele ja mida vangivalvuritele. Kuigi Adami vägistamise teema mulle üllatusena ei tulnud, oli ta siiski valus löök. Enne seda oli etendusel valdavalt positiivne vanglas-on-küll-raske-aga-me-saame-sellest-ju-üle meeleolu. Pärast selle fakti ilmnemist läks aga kõik kiiresti allamäge.
Adami surm oli tema vägistamisele loogiline jätk ja nii ei tulnud ka see mulle üllatusena. Tema surm ei olnud isegi kurb ega ängistav. Seda tunnet andis edasi stseen, kus Edward on murdunud Adami vaigistanud ja nad istuvad oma niššides, Adam istub vastupidises asendis Michaelile ja Edwardile. See rõhutas minu arvates tema (tulevat) surma paremini, kui tema puudumine lavalt järgmises stseenis.
See, kuidas Edwardi vastupanu pärast Adami surma rauges, oli traagiline. Temale ei tehtud füüsiliselt viga, teda toideti (võimalik, et isegi paremini kui enne Adami surma), kuid kogu ta tugevus oli seotud Adami olemasoluga. Niipea kui viimast enam ei olnud, ei suutnud ka Edward vastu pidada. See, et teda surmamise asemel vabaks lasti, tegi Michaeli saatuse veelgi mõistmatumaks. Kas ka tema vabastatakse? Kas ta murdub? Kui kaua ta üksi vastu peab? Edwardil oli õigus, kui ta ütles, et Michael on neist kolmest kõige tugevam - tema pidi hakkama saama ainult vähese toega teistelt. Lahtiseks jääb see, kui kaua ta tugevus kestab.